Merike Martinson: 1990ndate algul peeti heategevust justkui kerjamiseks

20. jaanuaril toimunud Tallinna Lastehaigla Toetusfondi 30. juubeli heategevuskonverentsil rääkis fondi nõukogu esimees ja asutajaliige Merike Martinson, et fondi algusaastatel 1990ndate alguses oli heategevusel negatiivne alatoon, kuid see on aastatega muutunud.

Mis aga pole Martinsoni sõnul muutunud, on rahapuuduse küsimus. „Kui alustasin arstina, siis anti mulle kaasa põhimõte, et laste tervis on esmatähtis ja sellele peab alati olema roheline tee. Minu tööelu on olnud selles mõttes õnnelik, et saatuse tahtel on see viinud mind mitmete oluliste algatuste eesotsa nagu laste intensiivravi loomine, vaimse tervise keskuse rajamine jpm. Aga alati on sinna juurde kuulunud klausel, et väga tore, tehke, aga raha ei ole,“ ütles Martinson. „Kuid oleme toetusfondis alati lähtunud põhimõttest, et kui tahad midagi ära teha, siis otsi võimalusi selle tegemiseks, mitte põhjusi mitte tegemiseks.“

Kuigi Eesti taasiseseisvumine tõi Martinsoni sõnul suurt rõõmu, katkes siis lastehaigla varustamine ravimite, tarvikute ja aparatuuriga Venemaa poolt. „Samas ei olnud Eesti ühiskonna suhtumine heategevusse just kuigi hea – seda peeti justkui raha kerjamiseks. Õnneks olid Tallinna lastehaiglal loodud sidemed Helsingi lastehaiglaga, ravimifirmade ja heategevusorganisatsioonidega, tänu millele saime sellest kriisist üle. Kuid selline oli foon Lastehaigla Toetusfondi loomiseks,“ rääkis Merike Martinson. „Suure muutuse tõi kaasa toetusfondi uus juht Liis Klaar, kes aitas meil ühiskonnas juurutada mõtet, et heategevus on iga arenenud ühiskonna osa ja auasi ning firmadele isegi kasulik. Õnneks on selline suhtumine täna valdav.“

Sama meelt on ka konverentsil avasõnad öelnud kirjanik Vladislav Koržets, kelle sõnul peetkase maailma religioonides kaastunnet ja headust suureks vooruseks. „Heldus on sõna, mida me kõik teame, kuid kasutame nii kirjas kui kõnes siiski võrdlemisi harva. See sõna pole laenatud muudest kultuuridest, vaid on iidne läänemeresoome sõna. Kui ütleme „heldeke küll“ või „helde taevas“, siis me lihtsalt ei mõtle selle tähenduse peale,“ rääkis Koržets.

„Viimaste sajandite jooksul on õhtumaine ühiskond muutunud inimkeskseks ühiskonnaks. Mõningatel andmetel on eestlased eriti jumalakauge rahvas. Ma ise arvan, et see pole tõsi – nendes küsitlustes on küsitud valesid asju. Ma ise küsiks: kas teile tundub, et teil on olemas hing?“ selgitas Vladislav Koržets. „Eesti vanarahvas ütles, et inimesel on sees hing, loomal aga toss. Mina tunnen ennast hästi siis, kui mu hing on rõõmus, tänulik, helde.“

 

Radisson konverentsikeskuses toimuval konverentsil rääkisid oma kogemustest ja mõtetest seoses heategevusega kirjanik Vladislav Koržets, zooloog Aleksei Turovski, Tervisekassa ravimite ja meditsiiniseadmete osakonna juhataja Erki Laidmäe, Toetusfondi patroon Evelin Ilves, Confido tegevjuht ja juhatuse esimees Kalev Reiljan, Tallinna Lastehaigla juhatuse esimees Katrin Luts, Selveri juhatuse liige Kristi Lomp, saatejuht ja produtsent Margus Saar, Tallinna Lastehaigla nõukogu esimees ning Toetusfondi asutajaliige Merike Martinson, lapsevanemad, kelle laps on saanud abi Toetusfondist Piret Papson ja Rainer Lohu, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, reklaamiagentuuri Imagine\TBWA loovjuht Sven Luka, mõttekoja Praxis tegevjuht Urmo Kübar. Ürituse moderaator on Erki Peegel ja vestlusringi aitab juhtida Janek Mäggi.

 

Tallinna Lastehaigla Toetusfond tänab kõiki häid inimesi, kes on 30 aasta jooksul fondile annetusi teinud ja aidanud seeläbi Tallinna Lastehaigla väikeseid patsiente.